Pärjad asetavasid kalmule abilinnapea Deniss Boroditš, linnasekretär Toomas Sepp ning välisministeeriumi pressi-info osakonna nõunik, Jaan Poska Mälestusfondi nõukogu liige Jüri Trei.

Eelmise aasta 5. märtsil tähistati Jaan Poska kalmul riigimehe 90. surma-aastapäeva ning septembris õnnistati hauaplats põhjaliku restaureerimise järel sisse. Poska perekonna hauaplatsi restaureerimise käigus taastati kultuuriväärtuste ametis säilinud arhiiviandmetele ja lähisugulaste ütlustele tuginedes ka matmispaiga esialgne kujundus, mille koostas keskkonnaameti haljastusosakonna maastikuarhitekt Kersti Saloste. Poska perekonna hauaplatsi korrastamiseks kulus 112 846 krooni.

Tallinna endise linnapea, Eesti iseseisvumisel suurt rolli mänginud, Tartu rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhi Jaan Poska perekonna hauaplats on tunnistatud ajaloomälestiseks. Palvega toetada Jaan Poska hauaplatsi korrastamist pöördusid Tallinna Linnavalitsuse poole linnapea Eesti Muinsuskaitse Selts, Jaan Poska perekonnaliikmed ja SA Jaan Poska Mälestusfond esindajad.

Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul on Jaan Poska kui üks Eesti Vabariigi loojatest rahvuskangelane, oma rahva ustava teenimise eeskuju.

Savisaare sõnul kuulub Poska teenete hulka ka see, et Vabadussõjas tulid meile appi Briti laevastik, vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist ning saadi välisabi relvade, laenude ja muu näol.

„Jaan Poska on kirjutanud end kuldsete tähtedega Eesti ajalukku kui diplomaat, kes esimesena kirjutas alla Eestile iseseisvuse toonud Tartu rahulepingule,“ ütles Savisaar.

„Jaan Poska maksis Eesti iseseisvuse eest oma elu hinnaga,“ tõdes Savisaar. „Aastatepikkune pinev poliitiline ja diplomaatiline võitlus Eesti eest kulutasid tema tervist ja elujõudu sedavõrd, et vaid üks kuu ja viis päeva pärast rahulepingu allakirjutamist lahkus Jaan Poska elavate killast.“