Kuna Uudeküla asub Amblast 20 km kaugusel ning vanal ajal oli see jalgsi ja ka hobustega liikumiseks pikk vahemaa, siis see asjaolu ajendaski talumees Jaan Uudekülli küla surnuaeda asutama. Politsei Peavalitsus andis 1909.a. vastava loa. Ambla kirikuõpetajale praost Wilbergile see plaan ei meeldinud ja ta kuulutas surnuaia asutaja jumalavallatuks inimeseks. Esimesena maeti 400 ruutsülla suuruse surnuaia keskele Jaani isa Karel Uudeküll 1912. aastal. Uudeküla surnuaed oli ainuke küla surnuaed kihelkonnas. Tänaseks on surnuaia pinda laiendatud teist samapalju ja sinna maetakse lahkunuid ka Tamsalu linnast ja ümberkaudsetest küladest.
Kalmistu asub ühelt poolt avatud maastikul, teiselt poolt kuusemetsaga piiritletud alal. Surnuaed on ümbritsetud lõhatud maakividest müüriga. Väravapostid on laotud hiljem silikaattellistest. Kalmistu vanem osa jääb müüriga piiratud ala sisse. Tee moodustab surnuaia keskele ruudu, mille sees ja äärtel paiknevad hauaplatsid. Uuemasse osasse, mis asub põhja pool viib pöördvärav.