Karl Kahro ( ja Frits Kahro) (1882 – 1971) ettevõtjad
Kultuurilooline haud
Tallinna Hiiu-Rahu kalmistu, HK, IV, 5-1, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Frits Kahro 02.12.1943
Karl Kahro 02.04.1882 30.03.1971 03.04.1971
Hugo Lauri 20.11.1911 13.03.2002 09.04.2002

Karl Kahro ( ja Frits Kahro) (1882 – 1971) ettevõtjad
Sünd 01.04.1882 Sangaste?
Surn.28.03.1971 Tallinn
Valgamaalt pärit vennad Kahrod said tuntuks tellisetööstuse rajamisega. NimeltTsirguliina tellisetööstusele panid 1909. aastal aluse neli venda - Jakob, Juhan, Ott ja Prits (Frits) Kahrod  (üks neist pidi Karli nime kandma), kes ostsid Tartu-Valga raudtee ääres tüki savirikast maad ja põletasid maa-aluses ahjus esimesed tellised, millest ehitati ringahi. 1913. aastaks oli vabrikus juba 30 töölist. Vennad Kahrod olid värvikad kujud, kellest rahvasuus siiani jutte liigub. Vennad olevat andnud lubaduse jääda vanapoisteks - kes abiellub, pidi osaniku õigustest loobuma. Kogu varandus pidi aga pärandatama Tartu Ülikoolile. Viimane asjaolu olevat mehed Nõukogude okupatsiooni ajal küüditamisest päästnud. Kasvavast jõukusest hoolimata olevat vennad ise vabriku töödes kaasa löönud ning lisaks talvel rätsepa- ja kingsepatööd teinud. Kokkuhoidlike (rahvasuus isegi kitside) meestena kandsid nad lihtsaid riideid ja säärsaapaid, nii et ühte venda polevat talle endale Tartu linnas kuuluva kino (või restorani?) uksehoidja sissegi tahtnud lasta. Äri edenedes jäi töö kohapealne korraldamine vend Jakobile, kuna Juhan ja Ott põletasid telliseid või tegid muid töid, mis ette tulid. Vend Prits (Frits) elas peamiselt Tallinnas, kus turustas toodangut. Talvel, kui tellisetööstus seisis, töötas saetööstus. Vennad hakkasid ka kaubalaeva osanikeks. Sellega vedasid nad telliseid Soome, Rootsi, Hollandisse ja mujalegi. Suurem osa toodangust müüdi siiski Eestimaal. Vabrikust puhastuluna saadud rahast ehitati Tallinn – Nõmmele 5 mitmekorruselist maja. Vennad Kahrod olid juba 1933. aastal lasknud vana Nõmme kinohoone vastu ehitada uue, kus järgmisel aastal alustas tööd kino VICTORIA PALACE (arhitektid Friedrich Wendach ja Edgar Velbri). Tolle aja kohta oli see üks moodsamini kujundatud ja varustatud kino Eestis. Saali kasutati peale kinonäitamise ka seltskondlike ürituste ja ballide korraldamiseks. Saali all asus Nõmme kõige peenem ajaviiteasutus – öölokaal-kabaree MAXIM. Suurematel üritustel võeti kogu kompleks korraga kasutusele. All söödi-joodi ja üleval kinosaalis käidi tantsimas. Nõmme kinodeski olid omad väikesed orkestrid, mis olid seansi saatjateks tummfilmide ajastul. Ka tuntud laulu JÄÄ VABAKS EESTI MERI autor Viktor Oxford on seda muusikutööd Nõmmel teinud.  Omaaegsed ajalehed jagasid  uutele hoonetele rohkesti,  aga ka õigustatult kiidusõnu, teatades et Nõmme „pilvelõhkuja“ – vennad Kahrade maja turu ääres on valmis saamas. Praegu tehakse veel viimaseid sisemisi töid kino ja restoran-hotelli ruumes. Kino ja hotell-restoran oma ruumide poolest ning sellele arvatavasti vastavalt ka oma sisustuse poolest tõotab üle trumbata isegi parimad selletaolised asutused pealinnas. Praegu on juba „pilvelõhkujas“ korteris järgmised asutused ja ettevõtted: linnavalitsus, Nõmme Majaomanike Pank, Nõmme Kindlustusselts, notar H. Tuksami korter, Kaitseliidu Nõmme malevkonna staap, linna apteek ja rohu- ning värvikauplus, linna ambulants j.t. Nagu kunagi moodne maja, on ta varustatud ka keskkütte ja veevärgiga. Puhta söögi- ja joogivee eest hoolitseb 100 sülla sügavune puurkaev. Ehitus arvatakse maksma minevat kaugelt üle 10 miljoni sendi. Hoone alumisele korrale ehitatakse rida äriruume, teisele korrale tuleb mitu ruumikat saali koosolekute ja pidude korraldamiseks, kuna kolmandale korrale ehitatakse rida eeskujulikke elukortereid. Ja mõne aja pärast  teatataksegi, et õnnistati  sisse Nõmme suurim maja, mille püstitasid sinna Sangaste telliskivivabriku omanikud vennad Kahrod. Õnnistamist toimetas kohalik õpetaja Anton Eilart. Pärast õnnistamist oli ühine koosviibimine külalistele hoone suures saalis, kus kohalike seltskondlike organisatsioonide esindajad eesotsas linnapea Johannes Lindemanniga avaldasid tänu vendadele Kahrodele suurima maja püstitamise eest Nõmmele, kus nüüd leiavad ulualust mitu kohalikku seltskondlikku organisatsiooni ja asutust, eesotsas linnavalitsusega, ka said seal korterid linnavalitsuse töötajad. Esimesena kolis uude majja linnavalitsuse kantselei ja linnaapteek. Hoones paikneva kino VICTORIA PALACE kohta  mainitakse et soojad ja mugavad kinoruumid säästavad nõmmelasi väsitavaist sõitudest Tallinna kinodesse. Leiti, et Vennad Kahrod on Nõmme linna kaunistanud ilusa majaga ja on seda nüüd ka rikastanud ruumidega, milliste järele tunti suurt puudust. Kahrode pilvelõhkujate ümber kujuneski Nõmme keskus.
Peale II ilmasõda, nõuk. okupatsiooni ajal, natsionaliseeeriti  vendade Kahrode tellisevabrik, see asus tööle Sangaste tellisevabriku nime all. Natsiti ka kino VICTORIA PALACE, see sai nimeks kino VÕIT. Kahrode pilvelõhkujates on  praegu mitmesugused asutused ja firmad.
Andmed: L.Lõhmus HIIU-RAHU KALMISTU, Tallinn, 2003; Nõmme Sõna, 15 august 1936; V. Krinal, L. Vaigla TARTU EHITUSMATERJALIDE TEHAS. AASTAD JA ARENG, Tallinn, 1986;