Simuna kalmistu

Simuna kalmistu on rajatud Avanduse mõisa maadele 1817a. Kalmistu pindala on 10 ha ja maa-ala on jagatud kolmeks kvartaliks. Simuna kalmistu on1997a. ajaloomälestisena muinsuskaitse all.

Lisaks idas asuvale paekivist peaväravale on kalmistul ka kaks väikest väravat. Üks neist paikneb peavärava lähedal ida pool ja teine põhja pool. Kalmistul võib eristada erinevaid arenguetappe. Peaväravast algavast, puudega ääristatud teest lõuna poole jääb uuem osa ja põhjapoole, kalmistu keskossa ilmselt kõige vanem osa. Kalmistu kabel asub peaväravast kirdes. Kalmistut ümbritsenud maakividest müür on praeguse seisuga jäänud mulla ja murukamara alla.

Simuna kalmistule on aegade jooksul maetud  kihelkonna tuhandeid põlluharijaid, hulk oma aja progressiivseid rahavavalgustajaid (Nadalamaa koolmeiter Priidik Brehm, Muuga koolijuhataja Emil Lang, Tammiku algkooli juhataja Johannes Parm, Väike- Maarja ja Rakke koolijuht Juhan Heinpalu). Sellele kalmistule on maetud Salla lahingus 21. veebruaril 1918 langenud punakaartlane Oja ja Kiltsis hukatud 6 Salla punakaartlast. Võivere poolse värava lähedal on Euroopa kuulsusega tõstja Ants Erdmanni (Hans Mureli) (1881-1959) kalm. Kusagil selle kalmistu mullas on Eduard Vilde kolmenädalase õe Ida- Marie põrm.