Jaan Rink (1886 - 1927 ) sõjaväelane, VR I/2
Kultuurilooline haud 155   (Sõjaväelane)
Tallinna Siselinna kalmistu, VK, K XII, 1-33, kirstuplats
Laadimine
https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_512382c453dbe.jpg
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Eduard Hanko 03.01.1882 21.03.1957 24.03.1957
Ida Hanko 29.06.1891 25.04.1960 28.04.1960
Alide Rink 29.05.1898 17.08.1936 20.08.1936
Jaan Rink 30.04.1886 30.07.1927 01.08.1927
Artur Tammann 23.08.1904 02.10.1936 04.10.1936

  

   

Jaan Rink (1886 - 1927 ) sõjaväelane,  VR I/2
Sünd. 30.04.1886  Uue-Kariste v.
Surn. 30.07.1927 Tallinn
Jaan Rink sai üldhariduse kodus. Õppis1903-1906 Vilno sõjakoolis. Teenis ohvitserina mõne aasta vene jalaväes. 1912.a. astus Nikolai kindralstaabi akadeemiasse Peterburis. Ta oli korp! Rotalia liige. I Ilmasõja puhkemisel määrati Jaan Rink  juulis 1914.a. I korpuse staabi käsutäitjaks ohvitseriks. Edaspidi oli rooduülem ja hiljem XIV korpuse staabi käskudetäitja ohvitser. Seal teenis ta kuni1918.a-ni, mil ta kindralstaabi alampolkovnikuna ilmus Eestisse.  Vabadussõjas alates 21.11.1918 olles 1.diviisi staabiülem, oli tegelik Viru rinde operatiivjuht. Suure osa Vabadussõja ajast oli Jaan Rink kindralstaabi valitsuse ülem. Tema osales 1919.a. suvel vaherahu läbirääkimistel Landeswehriga ning sügisel 1919 .a. rahu eelläbirääkimistel Nõukogude Venemaaga.  1919.a. ülendati Jaan Rink  kindralstaabi polkovnikuks (koloneliks), hiljem oli sõjavägede staabiülem ja 1920.a. lahkus teenistusest. Temale anti suurte sõjaliste teenete eest,  mis seisnesid sõjaväe organiseerimise töös ja  kõikide sõjaliste operatsioonide plaanide väljatöötamises ja läbiviimises, VR I/2 (Jaan Rink ei võtnud vastu hinnates oma teeneid kõrgema järgu vääriliseks). Lisaks sai ta  autasuks Harjumaal Anija vallas Rinki talu mis oli endise Anija mõisasüda. 1921 naases Jaan Rink  taas aktiivteenistusse. Ta oli Moskvas Eesti  saatkonna sekretär-atašee, olles ka mitteametlik sõjaväe esindaja. Tema töötas sõjaväe ühendatud õppeasutuste ülema töökohal kuni oma surmani. Jaan Rink  oli ka kindralstaabi kursuste dotsent.  Ta oli ka  sõjanõukogu liige. Jaan Rink teotses Vabadussõja ajal tähtsal kohal sõjaväe organisatsioonilise ja operatiivse juhtimise alal. Ta oli kindr. J.Laidoneri ja J.Soots´i lähem kaastööline näidates üles suurt asjatundlikkust, mis oli ühenduses energilise otsustusvõimega. Hiljem sv.üh. õppeasutuste ülemana osutus J R ka heaks administraatoriks.
Jaan Rink evis Eesti ja välisriikide mitmeid kõrgeid aumärke.
Jaan Rink oli kaks korda  abielus. Esimese abikaasa kohta  andmed puuduvad.  Teine abikaasa oli Alide-Johanna Rink. Jaan Rink oli lastetu.
1929.a. avati mälestussammas Siselinna kalmistu Kaarli osas, mis Nõuk. okupatsiooniajal purustati, uus mälestussammas avati  2001.a.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016; EBL, Tartu, 1926-1929; Postimees , 31.07.1927 ;

 Loe lisaks.....