Verner Püss (1905 – 1981) sõjaväelane, kapten
Kultuurilooline haud

Verner Püss  (1905 – 1981) sõjaväelane, kapten
Sünd. 01.05.1905  Haanja v.
Surn. 25.04.1981 Tallinn
Verner sündis Võrumaal  ( teiste andmte järgi Väike-Maarja v) talupidaja peres.  1924.a. astus Sõjakooli mille lõpetas 1927.a. nooremleitnandina. Teenis seejärel mitmes väeosas rühma ja patareiülemana.  1939.a. oli ta  Sõjavägede  Staabi VI osakonna jaoskonna –ja käsundusohvitser.
Verner Püss abiellus 1930.a. oktoobris neiu Alla Läte`ga. Neil olid lapsed Helgi (1933) ja Arvi (1937). Elasid esialgu Värskas, kuhu Verner pärast  Kõrgemat Sõjakooli, mille ta töö kõrvalt lõpetas, oli suunatud. Hiljem, kui Verner kutsuti tööle kindralstaapi, kolis perekond Tallinna Nõmmele. Tütar Helgi meenutab: „Pärast Arvi sündi kolisime kolmetoalisse parkettpõrandaga korterisse. Siis töötas isa Laial tänaval kindralstaabis. Ja siis tulid venelased... Isa saadeti Väike-Maarjasse staabiülemaks. Ta üüris meile Ebavere mäe jalamil asuvas suurepärases talus toa. Hommikul ratsutas tööle, käis ka lõunal ja õhtul jälle tagasi. 14. juunil 1941 korjati mitusada Eesti, Läti ja Leedu ohvitseri kokku ja saadeti Moskvasse sõjaväeakadeemiasse kursustele. Hiljem mööda Jenisseid Norilskisse, kus kahe mehe käsisaega langetati puid ja ehitati onne. Oli väga külm, mõned ei pidanud vastu ja surid, mõned lasti ka maha.....“. Kõik oligi nõnda, sest  kui Eesti Nõuk. Venemaa poolt okupeeriti siis pärast ENSV vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina 06.08.1940, andis 17.08.1940 Nõukogude Liidu kaitse tollane rahvakomissar direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks. Nõnda sattus ka Verner Püss Punaarmeesse, olles 180. Diviisi 627 suurtükiväepolgu staabiülem kapteni auastmes. Ta määrati täienduskursustele Dzeržinski-nim.  Sõjaväeakadeemia suvelaagrisse Vladimiri obl.  Gorohhovetsis. Tallinnast oli ärasõit 13. juunil 1941, üks päev enne suurt juuniküüditamist. Üks saatusekaaslane  on hiljem meenutanud: „Polguülem, komissar ja staabiülem – need kõik olid venelased ja närvitsesid pööraselt. Meie eestlasest polguülem kol.-ltn. Valter Martma ja staabiülem kapten Verner Püss viidi juba siis minema, kui 5. juunil laagrisse hakkasime sõitma Kiltsi jaamast. Algas siis kiire varustuse vedu jaama.“ Gorohhovetsis Verner Püss arreteeriti 28. juunil 1941. Saadeti Norilskisse, sealt Lama järve äärde.  Teda süüdistati  et oli  Eesti sõjaväe ohvitser, võttis osa 1924.a. 1. dets. ülestõusu mahasurumisest, suhtus  vaenulikut Punaarmee sissetungi Eestisse ja siin kehtestatud nõuk. korda. (Toimikus Püss kinnitas, et kõik on õige, aga süüdi ennast ei tunnistanud). Erinõupidamise otsusega mõisteti ta  1942.a. septembrikuus 10 aastaks paranduslike tööde laagrisse. Ta oli 1948. a-ni Lamal,  töötades viinavabriku laborandina, raamatupidaja  ja varahoidjana.  Tütar Helgi sõnutsi naases Verner  Püss Eestisse 1956.a talvel. Nad elasid Verner Püssi abikaasa tuttavate juures. Endine korter oli ära võetud, Verner targa mehena, sai tööd. Terviski pidas pikka aega vastu. Käis suusatamas ja ujumas. Mõned jäljed raskest vangielust olid siiski jäänud.  Verner Püss suri 76 aasta vanuses. Abikaasa Alla elas kõrge eani, mõned kuud jäi 100 aastast puudu.  Tema poeg  Arvi Püss töötas Eesti Televisioonis operaatorina. 1968. aastal abiellus Arvi Ruth Perametsaga, kes oli 1955. aastast alates Tallinna Televisioonistuudios diktor.  Hiljem tegi ülipopulaarseid lastesaateid kujunedes nende saadetega laste, ka täiskasvanute poolt armastatud tädi Ruth`iks.
Andmed: Ü.Uluots „Nad täitsid käsku“, Tallinn, 1999; kultuur.elu.ee/ke503_Noril-Gulag.htm; maaleht.delfi.ee/.../eestlane-molemal-vaenupoolel-katkeid-kurt-eiskopi-soduripaevikutes...; maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/kolepi-kula-lood-tadi-ruth-peramets-puss?id.

 Loe lisaks....

Tallinna Siselinna kalmistu, A, AN III-4, 29-3, kirstuplats
Maetud
Alla Püss 29.10.1905 - 06.08.2005
Matus 13.08.2005
Verner Püss 01.05.1905 - 25.04.1981
Matus 29.04.1981