Georg Leets (1896 – 1975) sõjaväelane ja ajaloolane, VR I/3, VR II/3
Kultuurilooline haud   (Ajaloolane, Sõjaväelane)
Tallinna Siselinna kalmistu, A, AN I-1, 4-3, kirstuplats
Laadimine
https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_4e6a46aed0b8a.jpg
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Dimitri Lebedev 16.07.1872 08.01.1935 10.01.1935
Alvine Leets 12.07.1899 15.06.1968 19.06.1968
Georg Leets 08.08.1896 18.10.1975 25.10.1975

Georg Leets (1896 – 1975) sõjaväelane ja ajaloolane, VR I/3, VR II/3
Sünd. 08.08.1896 Seli v.
Surn. 18.10.1975 Tallinn
Georg Leets sündis  Pärnumaal Pootsi-Kõpu õigeusu koguduse preestri peres.  Tema pereliikmete ja K.Deemanti andmetel  oli isa Riia Vaimuliku  Seminari  haridusega  apostliku õigeusu preester mitmel pool  Pärnumaal ja  algkoolijuhataja Tuhalaanes, Varangul ja  Vasalemmas. 1926-1934.a. oli preester-koolijuhataja Venekülas, 1930 a sai ülempreestriks ja  aastatel 1934-1953 oli preester Rakveres. Ema Zinaida Leets (sündinud Lebedev) oli kodune. Peres kasvas täiskasvanuks 5 poega ja 6 tütart. Hariduse omandas Georg Pootsi-Kõpu õigeusukoolis,  Pärnu gümnaasiumis, Petrogradi gümnaasiumis (lõpetas hõbemedaliga) , samas lõpetas ka sõjakooli. Õppis ka  TÜ õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) ja kõrgemas sõjakoolis. Georg Leets valdas eesti, vene ja saksa keelt, kirjutas prantsuse ja ladina keeles. Saadeti lipnikuna I Ilmasõtta tsaariarmee kosseisus. 1917 sai lipnikuks, oli nooremohvitser 7.suurtükiväe brigaadi 5. patareis ja veel mitmeis muis ameteis armees. Võitles tsaariarmees Saksa ja Austria-Ungari vägedega, sai 1917.a kevadel põrutada ja kerglt haavata. Teenis  jaanuarist märtsini 1918 2. Eesti polgus Viljandis. Elas Saksa ajal Viljandimaal Tuhalaanes. Vabadussõjas  alates 14.11.1918 olles Paistu kihelkonna  Kaitseliidu ülem. Ta määrati 25.11.1918.  1. suurtükiväepolgu 5. patarei nooremohvitseriks. Peagi sai ta vanemohvitseriks ja majandusülemaks. Edasi oli suurtükiväepolgu patareiülem. 1919.a lõpus oli tal  alamkapteni aukraad.  Võitles lahinguis Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva ja Pihkva rindel ning  Lõuna-Eestis ja Lätimaal.  Tema sai ka esimese Eesti ohvitserina  Narva all haavata. Teotses ka  peale sõda Eesti sõjaväe suurtükiväeohvitserina, saades 1930.a. koloneli auastme.  1934.a Tartu kaitseringkonna ülem  ja ühtlasi ka Tartu garnisoni ülem.  Ta oli 1939.a  suurtükiväe inspektor ja  sõjanõukogu liige. Georg Leets oli Eesti Vabariigi ajal kaadriohvitser, oli Kõrgema Sõjakooli lektor ja suurtükiväe õppeala juhataja. Georg Leets oli paljude seltside  ja liitude liige,  sh Eesti Laskurliidu ja Narva Ajaloo Seltsi liige, VRVÜ Narva, Tartu ja Tallinna osak liige. Georg Leetsile anti  lahingulise vahvuse eest Kärstna mõisa all ja  suurtükiväe korraldamise eest Vabadussõjas VR I/3 ja VR II/3. Lisaks oli tal teisi kõrgeid autasusid. Talle anti autasuks  ka talu. Georg Leets tegeles sõjaajaloo, sh ka Vabadussõja ajaloo uurimisega. Andis välja sellealaseid raamatuid. Kui Eesti Nõuk. Venemaa poolt okupeeriti, siis pärast ENSV vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina 06.08.1940, andis 17.08.1940 Nõukogude Liidu kaitse tollane rahvakomissar direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks. Nõnda sai ka  Georg Leetsist  22 territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi suurtükiväe ülem, 1941.a. juunist oli ta  Dzeržinki- nim.  Sõjaväeakadeemia kursustel Moskvas. Nõukogude võim arreteeris ta  28.06.1941 Gorohhovetsi õppelaagris ja mõistis ta 1943.a. mais  10 aastaks vangi. Vanglas oli Norilski GorLagis . Seal oli ta  1951 -1956 Norilski Mäemetallurgiakombinaadi vanemraamatupidaja ja insener-ökonomist. 1956.a.  ta rehabiliteeriti ja taastati polkovniku auaste. 1957.a. läks erru ja lahkus  Norilskist pensionile. Naases Tallinna kus töötas ajuti vanemteadurina  Linnaarhiivis. Seejärel tegeles ta peamiselt Aleksandr Puškini vaarisa Abram Hannibali elu ja tegevuse uurimisega, eriti tolle Tallinna komandandiks oleku ajal. Ta sai oma uurimistulemused ka raamatu kujul avaldada, kuid see sai tuntuks alles pärast tema surma. 1981. aastal sai ta postuumselt Juhan Smuuli kirjanduspreemia. Georg Leets oli korporatsioon Ugala liige. Alates 1974.aastast  kuulus Georg Leets Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi. Georg Leetsil olid väga head suhted Tallinna Linnamuuseumi teaduri Kaupo Deemantiga, tänu millele ta annetas oma suurepärase ca 200 relvast koosneva kollektsiooni Tallinna Linnamuuseumi relvakogule.
 Georg Leets oli kolm korda abielus. Esimesest abielust sündis poeg Aleksander ja tütar Benita, nende laste emast Hildegard-Alma-Lillist lahutas end 1930.a. Teisest abielust sündis  tütar Airi, lapse ema oli  Irene (neiuna Lebedev).  Kolmandat korda abiellus Georg Leets  asumisel olles. Tema vend Nikolai oli  VRII/3, teine vend Sergei hukati Vene vangilaagris Sverdlovskis. Kolmas vend Aleksander oli ka Norilskis vangilaagris. Onu oli kindralmajaor Dimitri Lebedev. Viimasega puhkab Georg Leets  ühisel hauaplatsil imposantse punasest graniidist hauamonumendi all.
Andmed: : Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016; TLMkodu-uurimisringi biograafiline teatmik, M.Vilbaste, Tallinn, 2000; . pl.delfi.ee/news/eesti/koloneli-saladuslikus-pakis-olid-vangipolvemalestused?id.

Loe lisaks....


 
Dmitri Lebedev

Sündis Pärnumaal Jakobi kihelkonnas õigeusu vaimuliku perekonnas. Üldhariduse omandas Pärnu gümnaasiumis ja Riia vaimulikus seminaris. Kaitseväeteenistusse astus ta 1891.aastal. 1895.aastal lõpetas Vilno junkrukooli ohvitseri auastmes ja 1904.aastal lõpetas Nikolai Kindralstaabi akadeemia. D.Lebedev võttis osa 1904-1905.aastatel Vene-Jaapani sõjast. Alates 1911.aastast oli ta alaliseks õppejõuks taktika alal Nikolai Kindralstaabi Akadeemias.
I Maailmasõjas teenis Lebedev mitmel pool staapides ja 26.Mõgiljovi polgu ülemana.
1921.aastal opteerus Kindral Lebedev Eestisse, kus asus koheselt kaitseväeteenistusse lektorina kaitseväe ühendatud õppeasutuses. 1927.aastal läks kindralmajor Lebedev erru peale 35.aastast teenistust kaitseväes. Viimased aastad tegutses D.Lebedev äri valdkonnas. Kindral Lebedev suri teisipäeva õhtul pool kümme Tallinnas Narva maantee erahaiglas südamenõrkuse tagajärjel, mis oli tingitud operatsioonist.
Maailmasõjas omandas kindral Lebedev kõik Vene lahingumärgid vahvuse eest, nende seas - vahvuse eest lahingus Narõtsi järve ääres 1916.aasta märtsis autasutati 26.Mogiljovi polgu komandöri Dmitri Lebedevi Georgi mõõgaga ja Vladimiri 3.järgu ristiga.