Madis Jaakson (1875 – 1949) majandustegelane
Kultuurilooline haud
Tallinna Siselinna kalmistu, VK, K VII, 8-8, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Ann-Mari Hutmann 01.01.1856 18.08.1936 20.08.1936
Arvid-Eugen Hutmann 27.01.1958 29.01.1958
Ida Hutmann 14.05.1889 29.11.1965 30.11.1965
Madis Jaakson 10.02.1875 21.07.1949 25.07.1949
Helmi Kangur 17.05.1923 11.01.2017 14.01.2017
Jaak Kangur 01.01.1880 01.01.1923
Lydia Kangur 01.01.1889 01.01.1927
Vladimir Kangur 14.05.1917 13.04.1972 18.04.1972

Madis Jaakson (1875 – 1949) majandustegelane
Sünd. 10.02.1875 Halinga v.
Surn. 21.07.1949 Tallinn
Madis Jaakson sündis Pärnumaal Halinga vallas Vahenurme külas Möldre (Kõrtsi) talus. Alustas õppimist Pärnumaal Vee valla Parasmaa vallakoolis, õpiaastad 1882-1884. Jätkas haridusteed a-il  1885-1888 Vigala kihelkonnakoolis Läänemaal, edasi a-il 1889-1893  Pärnu linnakoolis ning Peterburis kaubanduse ja raamatupidamise kursustel a-il 1897-1898. Teenis kirjutajana Vee ja Vigala vallavalitsustes a-il 1893-1894, Jädivere postijaamas Läänemaal a-il 1895-1896, Peterburis vandeadvokaadi ja börsinotari juures a-il 1896- 1912. Direktor Peterburis Põhja Vastastikuses Krediitühisuses a-il 1912-1918. Eesti Vabadussõja lõpul  tuli ta Tallinna ja  oli siin mitme tulundusliku ettevõtte asutaja milledest suurim oli Tallinnas Harju Pank. Siin teotses ta a-il 1919-1925.  Selle panga kaasabil kutsuti ellu mitu tööstuslikku ja kaubanduslikku  ettevõtet mis esialgu jõudsalt teotsesid ja sõlmisid mitmeid  ärisidemeid välisturgudega, sh ka  Nõuk. Venemaaga.  Osa operatsioone ka nurjus ja majandusliku depressiooni ajal ei suutnud need ettevõtted  saadud kahjusid katta ning likvideerusid.  Harju Pank oligi  suurimaid tulunduslikke  kokkuvarisemisi Eestis. Etteheidete ja süüdistuste tagajärjel tõmbus Madis Jaakson  äritegevusest tagasi.  Lisaks oli ta Eesti Kaubandusministeeriumis osakonnajuhataja ja riigivaranduste ülevõtmise komisjoni esimees a-il 1918-1919. Ta oli ka Tallinna Börsikomitee esimees, Eesti Pankade Nõukogu esimeees, Eesti Majandusnõukogu liige jne.
Peale Harju Panga krahhi töötas Madis Jaakson Tallinnas raamatupidajana K. Didwigi ehituskontoris a-il 1927-1929,  eksportosakonna juhatajana ja finantsistina aktsiaseltsis „Rumberg”, Tuberg ja Ko” a-ni 1944.  A-il 1940-1941 töötas ta Tallinna Toidukaubastu kesklaos „Turum”.  Nõukogude ajal juhtis direktori kohusetäitjana ja direktorina a-il 1944-1948 ETKVL-i Kokkuostu Valitsuse aed- ja puuviljaosakonda ja oli sama valitsuse juhatuse esimehe asetäitja. Elas Tallinnas.
Ajakirjanduslikku ja seltskondlikku tegevust alustas juba linnakooli päevil, mil oli ajalehe Postimees kaastööline ja Pärnu karskusseltsi Valgus liige.
Elades Peterburis (1896-1918) oli sealsete eestlaste väljapaistev organiseerija (sai ametikoha Peterburis arvatavasti J. Hurda abiga.). Esimees Peterburi Eesti Heategevas  Seltsis (1900), Peterburi Eesti Kooliseltsis (1904-1905) ja nende seltside ühinemisel tekkinud Peterburi Eesti Haridusseltsi juurde asunduste jaoskonna, kuuludes selle juhatusse (1909-1913). Nimetatud jaoskond ühendas rohkem kui 200 eesti asundust Venemaal ja korraldas asunduste päeva (kongressi) Peterburis (1910) ning Narvas (1912), kusjuures koos viimase üritusega toimus ka Venemaa eesti asunduste laulupidu. Esines Eesti ajakirjanduses üleskutsetega toetada eesti asunike elu-olu uurimist Venemaal (1909). Moodustas ja oli esimees rahva Vabaduse Partei (kadettide partei) Peterburi Eesti osakonnas (1905), Peterburi Eesti Laenu- ja Hoiuühisuses (asutatud 1908, esimees 1911-17), Peterburi Eesti Seltskondlike Organisatsioonide Liidus (1917) ja kirjastuse osaühisuses „Ühiselu”. Asutas Põhja Vastastikuse Krediitühisuse (1911) ning eestikeelsed ajalehed „Peterburi Teataja” (1909) ja „Peterburi Päevalehe” (1918), kus avaldati sageli teateid ka Pärnu-Jaagupi kihelkonnast. Tegutses veel juhatuse liikmena Peterburi Kubermangu Põllumeeste Keskseltsis (1912-17). Toetas sotsiaaldemokraatlikku liikumist Peterburis ja olevat organiseerinud V. I. Lenini varjamist Soomes. Kirjutanud raamatu „Aktsiaseltside ja äriliste ühingute seadused” 1928.a.
Andmed: EBL, Tartu, 1926-1929, EBL täiendusköide, Tallinn/Tartu 1940; ETKVL-i Arhiiv, nim. 2-k, s. – ü. 10; Postimees, lk. 164; EAT, lk. 60; EE, III, vg. 1380; EM, lk. 61; Välis-Eesti, lk. 28; A.Kals`ilt saadud andmed;