Pelageja Basargina (Bassargina) (1824 – 1900) heategevuslik annetaja , metseen
Kultuurilooline haud   (Vaimulik)
Tallinna Siselinna kalmistu, A, AN II-1, 11N-3, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Vasili Basargin 01.08.1819 25.09.1891 26.09.1891
Pelagia Basargina 01.01.1823 30.12.1900 31.12.1900

 Pelageja Basargina (Bassargina) (1824 – 1900) heategevuslik annetaja, metseen
Sünd.01.01.1823 ?
Surn. 30.12.1900 Tallinn
Tallinna elanik Pelageja Basargina oli Peterburist pärit väikekodanlasest kaupmehe lesk. Pelageja oli vaga ja usklik inimene. Kui Tallinna otsustati rajada Pühtitsa kloostri abiklooster, siis kinkis Pelageja Basargina kloostrile talle kuulunud väikese linnamõisa .Pühtitsa nunnakloostri Tallinna abiklooster asutatigi Pelagia Bassargina annetatud puumajja Schubbe tänavale 1894. aastal, kaks aastat pärast emakloostri rajamist Kuremäele. Kuremäe Pühtitsa Jumalaema Uinumise kloostri Tallinna abikirik asus tänase Reimanni ja Gonsiori tänava nurgal, KANNIKESE poe kohal. Linnamõis koosnes kahekordsest puumajast, mis ümbritsetud puu-ja juurviljaaiaga ning mõnest kõrvalhoonest. Nunnaklooster avati 1894. aastal. 1896.a. oli krundile ehitatud väike puukirik, mis jäi peagi  palvetajate hulga tõttu kitsaks.  Krundile otsustati ehitada kivikirik, sellegi tarvis annetas Pelageja Basargina 50 tuhat rubla.  11.sept. 1900 toimus kiriku nurgakivi panek, mille juures koos kõrgete ilmalike ja kiriklike tegelastega, viibis ka tol ajal 76.aastane Pelageja Basargina. Kivikiriku projekteerijaks oli Peterburi piiskopkonna arhitekt, „vene stiili“ meister Nikolai Nikonov. Hoone oli projekti järgi kahekorruseline tellisehitis, kaheksa haritorni ja 32 meetri kõrguse kaheksatahulise kellatorniga, mahutades ca 400 –500 inimest. Ristid tõsteti tornidele oktoobris 1901.a. ja kirik pühitseti Jumalaema templisse viimise auks septembris 1902.a.
Kiriku tornikellad olid Jaroslavlis valatud. Kaks tornikella annetas Pelageja Basargina minia  Aleksandra Koršunova. Kiriku muugi sisustus ja kirikuriistad saadi annetajate toel.  Ikonostaasi ikoone maalisid kloostriõed. Siia toodi ka JUMALAEMA KIIRESTIKUULJA imettegev ikoon (asub praegu Lasnamäe uues õigeusukirikus.
Kiriku avamise ajaks oli Pelageja Basargina ise juba surnud. Pelageja Basargina võõrustas oma kodus ka Kroonlinna Johannest, kui viimane Tallinna külastas.
Gonsiori tänava laiendamise tarvis (vähemalt nii väideti) lammutati ja osalt lasti kirik õhku 1960. aasta esimestel päevadel. Lammutati ka õdede peavarjuks olnud puumaja. Endise kloostrikiriku kive olevat aga kasutatud samale kinnistule seitse aastat hiljem kerkinud KANNIKESE poe müüri ladumisel.
Pelageja Basargina kalmu ehib imposantne obelisk ristiga. Obeliski  rajas tema minia Aleksandra Korsunova.
Andmed: Kornelius SVJATOI  PRAVEDNÕI….,; K.Ulm TALLINNA LINNAMUUSEUMI AASTARAAMAT, 2005/2007; Tallinn 2011; www.ohtuleht.ee › Õhtulehe blogid › Blogi | Tõnis Erilaiu lehesaba; http://jaakjuske.blogspot.com/2011/10/tallinna-kadunud-oigeusu-kloostri-lugu.html; https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/.../BA_Puumets_Sober2014.pdf