Karl Kark (1883-01.12.1924)
Kultuurilooline haud 1225   (Insener, Riigiametnik)
Tallinna Siselinna kalmistu, VK, K VIII, 12-10, kirstuplats
Laadimine
https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_51238a0f78b77.jpg https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_54804d31c2242.jpg
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Hans Kark 01.01.1906 29.08.1941 30.08.1941
Jaan Kark 01.01.1876 03.05.1953 05.05.1953
Jaan Kark 16.06.1973 19.06.1973
Karl Kark 01.01.1883 01.12.1924 02.12.1924
Melanie Kark 01.01.1895 26.05.1958 28.05.1958
Rein (Laps) Kark 08.10.1946 10.10.1946
Serafima Kark 31.05.1994 04.06.1994
Tiiu Kark 08.04.1951 02.11.2001 10.11.2001

Karl KarkKarl Kark (3. jaanuar 1882 Hellenurme vald, Tartumaa – 1. detsember 1924 Tallinn) oli eesti insener, Friedrich Akeli valitsuse teedeminister.

Tapeti kommunistide poolt 1. detsembri riigipöördekatse ajal.

Karl Kark sündis 22. detsembril 1882. aastal Tartumaal Hellenurmes. 1901. aastal ta lõpetas Tartu Reaalkooli ja astus seejärel Peterburi Teedeinseneride Instituuti, mille lõpetas I järgu teedeinsenerina 1911. aastal. Peterburis õppides oli Kark üliõpilasseltsi Põhjala üks asutajatest. Põhjala kasvas välja Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsist, kus olid sisse võtnud juhirollid Viktor Kingissepp ja Jaan Anvelt. Enne kodumaale naasmist 1920. aasta novembris töötas Karl Kark Venemaal teedeinsenerina ja mitmes ametis veeteede alal.

Väljaõppinud insenerina sai ta tööd teedeministeeriumis, alustades nõunikuna „õigusega ministri eest alla kirjutada“. Mõne kuu möödudes, 6. aprillil 1921 nimetati Karl Kark teedeministri abiks ja 23. märtsil 1924. aastal sai temast F. Akeli valitsuse teedeminister. Karki ministriks oleku ajal pandi alus raadioside korraldamisele Eestis, ühendati kõik kitsarööpmelised raudteed Pärnu-Tallinna kitsarööpmelise raudtee valitsuse alla. 1923. aasta suvel anti ekspluatatsiooni Ellamaal turbakütusel töötav elektrijaam. Samal aastal tehti ajalooline ja perspektiivitundega otsus - elektrifitseerida 11,2 kilomeetri pikkune Tallinna – Pääsküla raudteeliin. 1. septembril 1924. aastal toimus peaproov, milles osales ka toonane teedeminister. Regulaarne liiklus sai alguse 20. septembril 1924. aastal. Ellamaa elektrijaamaga sõlmiti pikaajaline leping ning rajati 35- kilovoldine elektriliin Tallinna.

1924. aasta 1. detsembri varahommikul, saanud telefoni teel teate raudteejaamas toimuvatest korratustest, sõitis Kark kohale olukorraga tutvuma. Ta sattus sinna hetkel, kui jaam oli just mässajate poolt hõivatud. Teedeminister langes jaama ees kuulist tabatuna.

K.Kargi urniga hauasammas on oletuslikult J.koort´i kujundatud. Signatuur: Pronks J.Aivaz ja Ko.

 

Muinsuskaitseregister.