Kaarli Aluoja (enne eestistamist Karl Otto) (1899-1975) näitleja ja lavastaja
Kultuurilooline haud   (Teatritegelane)
Tallinna Metsakalmistu, V, TL, 10/3, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Kaarli Aluoja 29.06.1899 04.02.1975 07.02.1975

 

 Kaarli Aluoja (enne eestistamist Karl Otto) (1899-1975) näitleja ja lavastaja

Sünd. 29.06.1899 Voka v.
Surn. 04.02.1975 Viljandi.

Karl Otto sündis 20. juunil 1899.a. Toilas Aluoja talus. Pärast kohalike koolide lõpetamist jäi Kaarli vend isatalu pidajaks. Kaarli aga lõpetas 1924.a. Draamastuudio teatrikooli. 1924-1948 (vaheaegadega) töötas ta Tallinna DRAAMATEATRIS näitleja ja lavastajana. Ta oli üks DRAMASTUUDIO Teatri (a-st 1937  EESTI DRAAMATEATER) asutajaid ja siin kogu eesti teatri tarvis nii olulise A.H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" romaani lavainterpretatsioonidele alusepanija. Andres Särevi sule alt tulnud dramatiseeringutega viis K. Aluoja orbiiti näitlejaloomingu, kus mastipuudena jäid teatrilukku 1932. a alates "Vargamäest" Pearuna Johannes Kaljola, 1934. a alates "Abielu ja armastuse", hiljem "Karini ja Indreku" lavastustega Lisl Lindau Karin ja lavastaja enda napp aga sügav Indrek Paas, Arno Suuroru Köögertal. Sellesse ajavahemikku kuulub veel töö 1935-1940 VANEMUISE peanäitejuhina ja 1944-45 lavastajana.  Siin oligi KA elutöö kõige tähenduslikum osa kus ta koos koolivennast direktori Otto Aloega paneb teatrijuhina aluse mitmežanrilisele teatrile - 1935, mil tantsujuhiks kutsuti Ida Urbel, ooperi etteotsa Eino Uuli, dirigendipulti aga Eduard Tubin.  Tema võttis VANEMUISESSE tööle ka Kaarel Irdi ja Helend Peebu. Sellest ansamblist tulid, võitsid ja jäid mitte ainult VANEMUISE, vaid kogu eesti teatrilukku arvukas ja võimekas rida näitlejaid. 1941. aastal oli KA sunnitud lõpetama töö VANEMUISES, kuna oli võidelnud Vabadussõjas ja olnud Kaitseliidu liige. 1948-1951 oli ta ENSV Riikliku Teatriinstituudi lavapraktika õppejõud ja 1951-1952 ENDLA lavastaja.
K A lavastustest on silmapaistvamad A.H. Tammsaare "Vargamäe" (1932), "Abielu ja armastus" (1934, 1942), "Vargamäe vanad ja noored" (1935, 1942) ja "1905" (1936). Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati VANEMUISES 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper.L.Kalmet mäletas KA-d Paul Sepa stuudiost 1920.a.  laiades madrusepükstes ja pluusis. Temas oli  midagi nurgelist ja maamehelikku ja talle sobisidki kõige paremini rahvusliku  faktuuriga osad. Tema näitlejaloomingust nimetatakse esmajoones Piibelehte (Ed. Vilde PISUHÄND) Indrekut (A.H. Tammsaare ARMASTUS JA ABIELU) sulaspoiss (H.Raudsepp VEDELVORST). Erandlik oli piiskop Nikolase osa  (H.Ibsen VÕITLUS TROONI PÄRAST). K A mängis sügavalt ja meeldejäävalt suure võimumehe võitlust surmaga millele tuli paratamatult alistuda. Lavastajana oli KA väga  arukas kes ei surunud iial oma tahet peale vaid andis näitlejale vaid suuna kätte ja jälgis et piire ei ületataks.
KA oli Kaljo Kiisa vanaonu.

Andmed: K.Laane ERAARHIIV; L.Kalmet POOL SAJANDIT...., Tallinn, 1982; P.Põldroos TEEL ENDA ELLU....Tallinn, 1985; http://ajakajad.blogspot.com/2011/11/toila-kandis-sundinud-ja-siin-elanud.html

Loe lisaks...