Lembit Andresen (1929 – 2016 ) pedagoogikateadlane
Kultuurilooline haud
Tallinna Metsakalmistu, U, 24, 2/1, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Lembit Andresen 22.04.1929 01.03.2016 07.03.2016

Lembit Andresen (1929 – 2016 ) pedagoogikateadlane
Sünd. 22.04.1929 Kunda
Surn. 01.03.2016 Tallinn
Lembit Andresen  sündis Kundas. Ta lõpetas 1948 Rakvere Õpetajate Seminari, 1950 Tallinna Õpetajate Instituudi ning 1957 ajaloo erialal Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Ta ise meenutas, et kui astus 1948. aastal Tallinnas õpetajate instituuti, käis seal kõik edasi nii nagu Eesti-aegses seminaris, alles Ped.Instituuti  tulles hakati õpetama Nõukogude õppeplaanide järgi ja kõike aina ümber tegema. 1969 omandas ta pedagoogikakandidaadi ja 1975 pedagoogikadoktori kraadi, doktoriväitekiri käsitles Eesti rahvakooli kujunemist ja arengut 1880.a-il. Lembit Andresen on töötanud õpetajana, oli ka  21. koolis ajalooõpetaja, ta on õpetanud pedagoogika ajalugu ka TLÜ Haapsalu (1999-2008) ja Rakvere (2001-2009) kolledžis. Lembit Andresen on pidanud eestikeelse hariduse üheks tähtsaimaks eelduseks õpetajate ettevalmistamist, tema sellealased uurimused ulatuvad Bengt Gottfried Forseliuse seminarist (1684-86) kuni tänapäevani. Ta on kirjutanud esimese Eesti pedagoogika ajaloo (muinasajast kuni 1940. aastani) ning uurinud Eesti rahvakooli ajalugu seoses kirjaoskuse ja kooliraamatute arenguga.  Lembit Andresen on ka selgitanud Lääne-Euroopa pedagoogikateaduse kaudmõjusid Baltimaade haridusele, eriti Jan Ámos Komenský ja Johann Heinrich Pestalozzi ideede jõudmist Eesti rahvakooli, ta on Eesti rahvakooli ajaloo uurimise koolkonna rajaja. Ta on uurinud Tallinna Pedagoogikaülikooli ajalugu (1919-99). Temalt on ilmunud ligi 300 artiklit ja 12 monograafiat. Lembit Andresen oli B. G. FORSELIUSE SELTSI asutajaliige ja nõunik, BALTI PEDAGOOGIKAAJALOOLASTE ASSOTSIATSIOONI juhatuse liige (aastast 1999) ning EESTI PEDAGOOGIKA AJALOO SELTSI asutaja ja esimees (aastast 2001). Ta rajas TLÜ muuseumi ning oli 1994-2006 selle juhataja. Lembit Andresen on algatanud Eesti üldhariduskoolide ajaloo-olümpiaadide (1965) ja Baltimaade pedagoogikateadlaste kooliajaloo konverentside korraldamise (1973). Lembit Andresenis oli ühendatud pedagoogimeisterlikkus ning viljakas teadustegevus. Endiste üliõpilaste meenutustes olid tema pedagoogika ajaloo loengud väga oodatud, kuid eksam võis paljudele valmistada üllatuse. Nimelt tavatses professor kombata üliõpilaste silmaringi märksa põhjalikumalt, kui selleks valmis oldi, kuid ebaõnnestumise korral oli alati võimalus korduseksamiks, kuni professor üliõpilase teadmistega rahule jäi. Ta pidas tulevaste õpetajate ettevalmistamisel kõige olulisemaks õppejõu enese eeskuju nii töössesuhtumises kui ka vastastikuses käitumises. Lembit Andresen ei lubanud loengutesse hilineda ja hindas kõrgelt õpetaja isikupära, samuti usaldust õppejõu ja üliõpilase vahel. Oma raamatus ALGUST OTSIMAS on ta kirjutanud, et üliõpilane peab nägema, mida professor on kirjutanud, pedagoogika õppejõud peab omal alal kõike seda üliõpilastele pakkuma, mida ta ise on oma töös kogenud.
Ta on pälvinud J. A. Comeniuse medali (1992), Arthur Puksovi fondi auhinna (1993) ja Forseliuse Seltsi Suure Kuldtukati (2004) ning on võitnud riiklikel kasvatusteaduslike tööde võistlustel palju kordi esikohti (1996-2008). Eesti riiklik teenetemärk: Valgetähe V järgu teenetemärk (1997).
Lembit Andresen oli perekonnainimene, ta oli Nigol Andreseni vennapoeg.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; L.Andresen  ALGUST OTSIMAS, Tallinn, 20009;

loe lisaks...