Volemar Erm (1905 – 1994) kunstiajaloolane, museoloog
Kultuurilooline haud
Tallinna Metsakalmistu, U, KU2, 2/5, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Voldemar Erm 15.05.1905 05.11.1994 09.11.1994

Volemar Erm (1905 – 1994) kunstiajaloolane, museoloog
Sünd. 15.05.1905 Tori v.
Surn. 05.11.1994 Tallinn
Sündis Uru külas Pärnumaal Aru talumehe Jüri  ja ta naise Katrina pojana. Õpinguid alustas Murru vallakoolis a-il 1913- 1916, edasi õppis Pärnu progümnaasiumis, lõpetas 1919. Jätkas õpinguid Pärnu ühisgümnaasiumis, mille lõpetas 1924.a. Peale keskhariduse omandamist õppis 1925-30 aastatel TÜ-s. Peale  lõpetamist  oli 1930-40 aastatel EESTI ENTSÜKLOPEEDIA toimetuse sekretär. Tartus  asutati 17. nov. 1940 Koolivalitsuse juhataja Helene Johani ettepanekul Tartu Kunstimuuseum. Esimeseks direktoriks sai Voldemar Erm, kes  töötas siin vaheaegadega a-il 1941-1951.
Voldemar Erm oli üks neist kangelaslikest  tollastest muuseumitöötajatest kes ennastsalgavalt ja iseendastmõistetavalt päästis  ja säilitas  keerukais oludes Eesti riigi kunstivarad tulevastele põlvedele.  Tema enese päevik, aga ka kaasaegsed   jutustavad neist aegadest. Tartu KM tarbekunstikogu sai alguse sõja-aastatel, alusvara panid 1940.ndail  a-il kokku Tartu kunstnikud,  kui tolleaegne direktor Voldemar Erm hakkas muretsema välismaale põgenenute ja küüditatute korteritesse jäänud kunstivarade, sealhulgas mööbli pärast. Voldemar Ermil õnnestus, vist ainsa direktorina Eestis, sõlmida kokkulepe rahandusosakonnaga, et tühjaksjäänud korterites tehakse inventuur ja kunstiväärtused tuuakse muuseumi varjule. Mõni päästeoperatsioon oli tuberkuloosihaige Voldemar Ermi jaoks lausa kangelastegu. Tundub, et kõige dramaatilisem sõit võeti ette 1944. aasta novembris Viljandimaale Tusti tallu päästma sinna evakueeritud prof. Schlossmanni mööblit ja kunstivarasid, mis olid kohaliku täitevkomitee poolt ülevõtmise ja laialikandmise ohus. Teekond oli vaevaline, sõiduk kehv, ilm oli väga külm, aga kunstivarad päästeti. Või  nõuk. okupatsiooniaegne sage olukord,  Moskvast Kunstide Valitsusest tuli kiri, milles nõuti andmeid, millal muuseum lõpetab inventeerimise ja millal Moskva saab  Tartu Kunstimuuseumi keskkataloogi andmed maalide, joonistuste, graafika ja skulptuuri kohta. Nende põhjal oleks hiljem hea korraldusi teha teoste evakueerimiseks Venemaale või teiste nõukogude muuseumidega  vahetamiseks (see tähendas et Eesti riik oleks neist jäädavalt ilma). Voldemar Erm ignoreeris taolisi korraldusi,  nagu ka  totrate ja asjatute pikkade aruannete ja töökavade saatmist, mida keegi iial ei lugenudki. Samal ajal puudus Voldemar Ermil direktorina võimalus korralikult riietuda, tema töölaual aga puudus valgustus. Vaesus ja puudus oli totaalne.
Saksa okupatsiooni ajal paistsid isikupärase kirjutamisstiiliga silma Voldemar Erm, Armin Tuulse ja Helmi Üprus, kes käsitlesid Tartu kunstielu ja näitustegevust põhiliselt POSTIMEHES. Üks suur valdkond, mille puhul tuleb esmalt täheldada rahvuslikku meelsust, kehtib eriti Voldenar Ermi (ka Tuulse ja Üpruse) vaadete kohta, kelle lähenemine eesti kunstile oli  ka kõige formalistlikum, kunstikesksem. Esines üllatavat julgust mässata ametliku kunstimõistmise vastu, mis annab tunnistust tsensuuri suhtelisest leebusest kultuuriküsimustes. Teatud opositsiooniline rahvuslus ilmnes näiteks Voldemar  Ermi veendunud poolehoius avangardismi ja eesti rahvusliku kunstikoolkonna kujunemise omavahelise seotuse osas. Ta kuulutas julgelt, et meie st Eesti, kultuurielus tähendas noor-eestlaste juhtmõtte (“enam europalist kulturi!”) teostamine puhtkunstiliste loominguprintsiipide esiletõstmist seni domineerinud rahvuspoliitiliste ja sotsiaaleetiliste küsimuste arvel, seega sügavamat murrangut senistes tõekspidamistes. Saksa natsionaalsotsialistlik ideoloogia väärtustas aga kahtlemata just “rahvuspoliitilist ja sotsiaaleetilist kunsti”.
1951.a.aastal sunniti Voldemar Erm ja peavarahoidja Tuui Koort poliitilistel põhjustel lahkuma ning peale lühikest perioodi Nikolai Jasnetski juhtimisel sai 1952. aastal direktoriks Vaike Tiik. Voldemar Erm  jätkas 1953. aastast tööd lepingulise töötajana. Voldemar Erm oli kogu aeg viljakas ja mitmekülgne  kirjutaja ja sügav uurija. Arvukais artikleis, personaalnäituste kataloogides, lühimonograafiates ja albumeis on ta valgustanud talle lähedaste eesti kunstnike A.Starkopfi, A.Johani, E.Kitse, K.Raua, J.Pütsepa, E.Kutsari, K.Tederi, E.Volmere jt elu-ja loomelugu. Minevikumeestest on autori erilist tählepanu pälvinud eesti rahvusliku kunsti teerajaja Johann Köleri isiksus ja looming. Ta on olnud siin tugev järjehoidja  ja on avaldanud 19.saj. Eesti kunsti kohta  artiklite kogumiku LÄHTEMEISTRID. On  käsitlenud eesti rahvusliku kunsti sündi, 1920-30. aastate kunstielu ja Tartu kunstnike loomingut. On EESTI KUNSTI AJALOO 1. kd., II osa, 1977  üks autoreid.
Voldemar Ermile  annetati ENSV teenelise kultuuritegelase nimi (1980) ,  ENSV riiklik preemia 1980 ja  K. Raua preemia 1978 ja 1985.a-il.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn; V.Erm  LÄHTEMEISTRID, Tallinn, 1984; www.muuseum.ee/uploads/.../Akad_2009_4_lk690-702_Inge_Kukk.pdf; www.sirp.ee › Artiklid › Kunst

loe lisaks...