August Alle(1890-1952)
Kultuurilooline haud 1115   (Kirjanik)
Tallinna Metsakalmistu, V, KI, 34, kirstuplats
Laadimine
https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_541185cd4d360.jpg
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
August Alle 31.08.1890 08.07.1952 10.07.1952

August Alle haud

 

August Alle   (1980 -1952) luuletaja, följetonist, publitsist

Sünd. 31.08.1890 Viljandi
Surn. 08.07.1952 Tallinn
Sundis Viljandis ehitusettevõtja, (ka kivilõhkuja) pojana. Õppis Viljandi  linna elementaarkoolis (õigeusu) ja Narva 4-klassilises linnakoolis. Töötas suurtaludes karjapoisina, kivilõhkuja ja  Kreenhholmi tehases abitöölisena, šveitserina jm. Tegi apteekrieksami ja töötas Venemaal apteekides. Omandas keskhariduse Vilnos ja teotses Poolamaal, hiljem Saraatovis  koduõpetajana. 1915-18 õppis Saraatovi ülikoolis arstiteadust. 1918.a. naases Eestisse kus teotses ajakirjanikuna, ametnikuna ja lektorina. 1922-28/1934-37.a. õppis TÜ-s õigusteadust. Töötas vandeadvokaadi abina. Oli kunstiühingu PALLAS liige, EKL liige, kuulus tihti ka juhatusse. Kuulus LOOMINGU toimetusse. Peale Eesti okupeerimist 1940.a. toetas eesti  sovetiseerimist, oli haridusmin.-s teaduse-ja  kunstiosakonna nõunik, teotses autorikaitses, kuulus KL-i loomistoimkonda, teotses ajakirja VIISNURK juures. 1941.a. siirdus NSVLiitu, 1942.a. astus NLKP-sse. Naases 1944.a. Eestisse. Oli 1945-46 ENSV  kohtuministri asetäitja, 1946-52 LOOMINGU toimetaja ja KL luulekonsultant. AA esimene luuletus ilmus 1911.a., millele järgnes rohkesti romantilis-sümbolistlikke luuletusi perioodikas. 1918.a. oli lähedane SIURU rühmitusele. 1921-22 võttis aktiivselt osa radikaalsete ajakir-de MURRANG ja TARAPITA väljaandmisest ja omandas skandaalse kirjaniku (põhjendatult) kuulsuse nii suuliste kui kirjalike  esinemistega. A.A kirjanduslik areng oli aeglane, ta pole kunagi eriti viljakas olnud.  Oma varasemas luulekogus ÜKSINDUSE SAARTELE (1918) huvitub ta vanadest kultuurimaadest ja olevikust oma vastuolude ja võitlusega. See ainestik on läbi põimunud isikupärasest melanhooliast. Mainimisväärne on luuletus EESTI PASTORAAL. Murrangulise tähtsusega oli luulekogu CARMINA BARBATA 1921, mis mõjutas ka nooremaid poeete. Neis rahutuis rütmides kujutab rev.Venemaad,  kritiseerib Eesti tõusikkodanlust, laulab ka oma ulaelust  tingitud hingepiinadest. Kogus UMMIKLAINED  kajastub autori piin kiivakiskunud isiklikust elust, aga ka majandusraskustes võitlevast ühiskonnast. AA tugevaimas värsikogus KARMID RÜTMID (1934) on koos kirgaste ja meeleolukate sügislauludega jõulisi antifašistlikke värsse mis oma metafooritulvaga hoiatavad ähvardava sõja  ja vägivalla eest. Groteskide ja följetonide kogus LILLA ELEVANT (1923) annab ta vaimukaid pilte Tartu boheemlaskonnast. Publitsistina ja kriitikuna jätkas AA tegevust perioodikas. Tõlkis mitmeid poola  autoreid. AA-st kujunes hea epigrammimeister, kasutas seda vormi küll 1934.a. vaikiva aja, küll fašismi ja imperialismi iseloomustamiseks. Mõned neist pääsesid avalikkuse ette alles nõuk. ajal. Läbilõike AA lomingulisest pärandist annab kogu VALITUD TÖÖD, ta on esindatud sarjas VÄIKE LUULERAAMAT jt. AA värsse tõlgiti NSVLiidu rahvate keeltesse, aga samuti saksa, ungari, soome ja vene keelde.
Andmed: : EBL, Tartu, 1926-29; EBL täiendusköide, Tallinn, 1940;  EKL, Tallinn, 2000; A.Kallas MU SAATUSE MAA, Tallinn, 2012; K.Laitinen AINO KALLAS, Tallinn, 1997; EKA IV kd 1 ja 2 rmt, Tallinn,1969.a. 1981/84.a.; EKA V kd1 ja 2 rmt., Tallinn, 1987/1991.a.;

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Loe lisaks...