Nikolai Borodin (1896 – 1970) sõjaväelane, VR II/3
Kultuurilooline haud
Tallinn Rahumäe kalmistu, V, PU BI, 2-5, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Liidia Borodin 10.02.1934 18.11.2004 23.11.2004
Nikolai Borodin 27.04.1896 04.12.1970 09.12.1970
Maria Borodina 15.11.1986

Nikolai Borodin (1896 – 1970) sõjaväelane,  VR II/3
Sünd. 27.04.1896 Peetri v.
Surn. 04.12.1970 Kullamaa knk.
Nikolai  sündis Virumaal Venekülas. Peale Narva-Jõesuu 5.-klassilise algkooli lõpetamist sattus I Ilmasõja rinnetele, lahinguteed viisid teda suurtükiväelasena Kroonlinna, Narva-Jõesuusse ja Merekülla. 1918.a. Saksa okupastsiooni ajal, Nikolai  Borodin vangistati, 8 kuud peeti teda vangilaagris. Eesti Vabadussõja ajal teenis alates  26.01.1919  4. jalaväepolgu 3.roodus. Võitles lahinguis Punaarmee vastu Narva rindel. Sai kapraliks, 1920.a. nooremallohvitseriks, määrati hiljem ka  1.roodu jaoülemaks.  1920.a. mais vabastati sõjaväeteenistusest.  Temale anti ülesnäidatud  vapruse eest 1919.a. toimunud Werino mõisa all toimunud lahungus  VR II/3. Peale sõda teotses Narva-Jõesuus puusepana.  Oli VRVÜ Narva osak. liige.  Nõukogude ajal töötas Tallinnas lukksepana,  hiljem oli kütja  Tallinna telefonivõrgus.  Ta suri  Haapsalu rajoonis Kullamaa külanõukogus.
Nikolai oli abielus  Marie Borodiniga. Marie küüditati1945,  põgenes 1948 Eestisse, viidi uuesti Siberisse, vabanes 1955.  Ka laste elud olid traagilised. Karistusest pääsesid   Meeri, Nikolai-Voldemar, Ludmilla.  Pojad Friedrich, Paul ja Eerik küüditati  Siberisse, kõik põgenesid laagritest 1948.a. Eestisse tagasi.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;