Gustav Avesson (1880 – 1916) muusik, laulja ja näitleja
Kultuurilooline haud Gustav Avesson (1880 – 1916) muusik, laulja ja näitleja   (Muusik)

Gustav  Avesson (1880 – 1916) muusik,  laulja ja näitleja

Sünd. 18.12.1880 Kiideva mõis
Surn. 12.03.1916 Tallinn
GA sündis mõisa aidamehe ja aedniku  Jaan Avessoni pojana. Isalt päris ta lauluhääle ja isa oli ka GA esimene muusikaõpetaja. 12-aastasena  toodi  GA Tallinna kooli. Peale algõpetuse saamist astus ta Vene tn. asunud  linnakooli. Seal õppis GA ka kodunt kingiks saadud klarnetit mängima. Oli õpinguis väga hoolas, aga ta oli ka andekas ja pälvis  õpetaja A.Tamme tähelepanu . Õpetaja ja klassivendade õhutusel sattusid koolipoisid  ESTONIA seltsimajja, nn Pfaffi majja, kus GA mängis klarnetit. GA –l jäi linnakool lõpetamata, kuna isa suri. Poiss pidi  ise hakkama peret ülal pidama, ta astus raudteevabrikusse lukksepaametit õppima. Visa nooruk ei katkestanud muusikaharrastusi. Ta täiendas oma  orelimängu oskust, jätkas klarnetimängu ja hakkas kaasa tegema ka ESTONIA  näite-ja laulumängudes, milliseid tookord lavastas W.Thal. A.Trilljärve meenutuste järgi oli GA juba tollal  väljapaistev, eriti aga Tolarina PARVEPOISTES. Samal ajal oli GA nn vanas ESTONIAS  igal perekonna-ja tantsupeol muusikategija. GA musitseeris ka välaspool seltsi, eriti populaarsed olid  B.Jõggise (Kuuskemaa) perekonna muusikaõhtud.  1901.a. paiku tuli GA-l minna tsaariarmeessse aega teenima, seal ta teenis algul madrusena, peagi sai aga  Peterburi kaardiväeekipaaži orkestrisse pillimeheks. GA-l oli  seal kokkupuuteid MARIA  teatriga ja ta olla sealse koormeistri juures laulutundegi saanud. GA naases Eestisse, jätkas tööd vabrikus ja  esines LOOTUSE  seltsis. 1909 sõlmis aga lepingu  kutselise ESTONIAGA  ja algas tema töö palgalise näitlejana. GA-le oli pisut ülejõukäiv  tollal vaese ESTONIA  tormakas töörütm, üldse  ei suutnud GA midagi lennult haarata, ta vajas aega süvenemiseks. GA-l oli raskusi galantsete härrade mängimisel, ka jäi tal vajaka temperamendist. Kõige enam õnnestusid tal maameeste ja taatide osad. Eriti silmapaistev, lausa hiilgeosa, oli tema  Tolari PARVEPOISTES.  Õnnestusid ka mitmed operetiosad. Mainima peaks Lindobereri rolli Falli LÕBUSAS TALUPOJAS, Planquette´i CORNEVILLE´i KELLADES. Suurte osade kõrval sines GA tihti pisirollides teenri, politseiniku, kapralina jmt.  Kõik taolised rollid tegi ta kohusetruult ära ja ei püüdnud iial kõrgemale tõusta kui tiivad kandsid. Oli liigagi tagasihoidlik, aga ta oli väga lugupeetud ja austatud kolleegide poolt,  kes teda vend Gustaviks või onu Kustiks kutsusid. GA arendas pidevalt oma vokaalseid võimeid. 1915/16.a. hooajal ilmub tema hääle kohta tunnustavaid arvustusi. Eriti menukaks kujunes tal  Germont´i osatäitmine TRAVIATAS.  Ta esines ka edukate kontserdiprogrammidega,  lauldes Rubinsteini ja Tšaikovskit. ESTONIAS hakkas temast arvestatav bariton kujunema ja koos O.Mikk-Krulli ja A:Sällikuga moodustasid nad väikese ooperituumiku. Samal ajal kandis GA etenduste ajal südame kohal  karbikest külma veega, et pisutki  rahustada kiiret südametegevust. Hooaeg oli väga pingeline, lisaks sõnalavastustele ja operettidele mängiti ka oopereid – PAJATSID, TRAVIATA. GA-l olid kõikjal kaalukad rollid. Haige süda ei pidanud vastu, 1916 a märtsikuus  leiti ta tänavalt surnuna. Ta oli kõigest 35 aastane. Talle kirjutati rohkelt siiraid järelhüüdeid, kus mainiti ta ilusat, rahulist ja pehmet häält mis oma hingestatusega südameisse tungis. Südamlikult meenutasid teda nii K.Menning kui ka P.Pinna. Viimane meenutas seda, kuis nad väikse grupiga, kuhu ka GA kuulus, sakslaste ringkonda “sisse murdsid” ja nii saksa kui vene ringkondade tunnustuse pälvisid. P.Pinna  mäletab GA kui kainelt mõtlevat ja kohusetruud kolleegi, kes iial oma väga raske südamehaiguse üle ei kurtnud.  GA oli nooruses kirglik rattasõitja ja sealt omale südamehaiguse saanud. PP mäletas tema kirglikku töötahet arstide keelust hoolimata, mäletas tema ilusat pehmet baritoni, mäletas kuis ta Estonia pst-l nn Gorbatšovi maja ees kokku varises ja kolleegid ennast sügavalt leinama jättis. GA oli kindlasti üks ESTONIA lauluteatri rajajaid. GA-l oli poeg Lembit ja tütar Elsa, kes oli lauljatar. GA kalmu tähistab hallist  gabrost hauakivi millele on graveeritud lüüra kujutis. Tähise autor on A.E.Jürgens (signeeritud).
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981; P.Pinna  MINU ELUTEATER JA...; Tallinn, 1995; K.Menning TEATRITEGU, Tartu, 2008;

Tallinn Rahumäe kalmistu, V, PV AII, 2-2, kirstuplats
Maetud
Gustav Avesson 18.12.1880 - 12.03.1916
Matus 16.03.1916
Jaak Puskar
Matus 16.06.1917
Johannes Timm
Matus 23.11.1903