Koit Annamaa (1912–1970) kergejõustiklane
Kultuurilooline haud
Tallinn Rahumäe kalmistu, V, JV MII, 11-2, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Koit Annamaa 16.09.1912 01.11.1970 05.11.1970
Leelo Annamaa 08.07.1989
Adele Jürma 14.08.1886 22.01.1960
Aleksander Jürma 04.03.1952

Koit Annamaa (1912–1970) kergejõustiklane.
Sünd. 16.09.1912 Tartu
Surn. 01.11.1970 Tallinn
 Koit Annamaa sündis Tartus  Johannes ja Anna Annamaa pojana. Õppis Valga poeglaste gümnaasiumis, lõpetas 1939 Tallinna kolledži, jätkas õpinguid TTÜ-s. Harrastas a-st 1928 kergejõustikku, tõstmist ja suusatamist. Valgamaal Karulas elanud turd noormees teadis oma võimeid ning janunes töö ja paremate sportimisvõimaluste järele. 1933. aasta kevadel kirjutas ta Tallinna-Harju prefektuurile avalduse, et tahab kordnikuks saada. Tema soovitajateks olid sellised mehed nagu Alfred Neuland ja Aleksander Klumberg. Oktoobrikuus saigi  Koit Annamaast kordnik. Teed vasaraheite rahvusvahelisse klassi alustas Koit Annamaa 1933. aastal, mil ta 26. augustil Tallinnas KALEVI staadionil võttis enda nimele Eesti rekordi - 39.47. See tulemus ületas enam kui kahe meetriga tosin aastat Edgar Klumbergi nimel püsinud ametliku rekordi. Juba 30. septembril lennutas Annamaa uueks rekordiks 43.48. 1934. aastal toimusid Torinos I Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Neil osales ka Koit Annamaa. Omaaegne ajaleht  TALLINNA POST  küsis, et kas vasarakordnik (nii hüüti Koitu) saab Torino meheks?. Kirjutises Koit Annamaast märgiti, et talutöödega konti ja lihast kasvatanud ning pealinna politseinikuks põgenenud mehe sportlikud võimed on piiramatud. 190 cm pikkune ja 96 kilo kaaluv atleet on politseikordnikuna joodikute ja rahurikkujate hirm. Aga ka Torinos tegi Koit hea tulemuse. Oma esimesel suurvõistlusel saavutas ta tulemusega 45.42 seitsmenda koha, olles EMil noorim vasaraheitja. Annamaa areng vasararingis jätkus jõudsalt 1935. aastal. Kolmel korral nihutas mees Eesti rekordit (46.15, 46.91 ja 47.10). Juulis koguti Eesti paremad kergejõustiklased Tondile n-ö olümpialaagrisse, sest Berliini mängudeni oli jäänud aasta. Lex Klumberg koolitas mehi laagris siiski eelkõige kolmikmaavõistluseks Läti ja Poolaga. Poolast tagasi pöördunud riiklik spordiõpetaja Aleksander Klumberg kinnitas, et sellise pühendumisega, nagu Koit Annamaa on üles näidanud, sirgub temast kindlasti olümpiaatleet, kes on suuteline 1936. aastal Berliinis heitma 50 meetrit.  Koit Annamaa tuligi 1936 Berliini OM-il vasaraheites 8. heites vasarat 50.46m. ja 1934 EM-il 7. kohale. Tuli, heitis ja võitis, kirjutas toonane ajakirjandus Valgamaalt pärit spordimehest Koit Annamaast, kellest sai 1936. aasta Berliini olümpiamängude parim Eesti kergejõustiklane. Koit Annamaa oli 1934–38 5-kordne Eesti meister, parandas 1933–35 8 korral Eesti vasaraheiterekordit (39.48 – 53.07). 1935 maailma edetabeli 5. Tuli ka raskusheites 3 korral Eesti meistriks (1934–36), viis rekordi 17.58-ni (1935). Kuulus 6 korral Eesti koondisse. Oli algul Valga ja Tallinna ÜENÜTO, a-st 1933 Tallinna POLITSEI spordiringi ja 1940 Tallinna KALEVI liige. Töötas  1933-40 Tallinna Harju prefektuuri politseiametis. Viimase suure võistluse tegi Koit Annamaa augustis 1940.a. Kaunases Balti matšil, saavutades O.Linnaste järel elu teise tulemuse 52.85ga 2. koha. 
Koit Annamaa suutis vältida mobilisatsioone, pärast sõda oli ta Kommunaalprojektis insener. Avaldas EESTI SPORDILEHES vasaraheidet propageerivaid kirjutisi ja välisreisidel tehtud fotosid. Oli Valgamaa rekordite omanik tõstespordi raskekaalus.
Koit Annamaa haual asub  lamav gabrost  plaat,  millel tema nime alla on graveeritud olümpiarõngad.
Andmed: K.Laane ERARHIIV; ESBL, Tallinn,  2011; maaleht.delfi.ee › Maaleht › Elu