Ajaloolisi andmeid

Allpool mõningased andmed Torma kihelkonna ajaloost (Johannes Hiiemetsa kroonikast ).

Aeg enne ristiusu tulekut. Säilinud on muistsete maalinnade jäänused - nn. "Linnutaja mägi" -2km Tormast, nn. "Ummumägi" - Raja küla lähistel, muistne pelgupaik -"Kukulinn" -Maetsma küla lähedal.

Tuulavere küla lähedal on  kabelirnägi, kus asunud esimene arvatav Torma kihelkonna kirik.Kabel pole säilinud, vaid nimi "Kabelimäe".
Ristiusu tulek. Tartu langes 1225. Torma ümbruses toimusid ägedad lahingud põhja poolt tulevate taanlaste ja ordu vahel.
Esimene kirik, mis selles piirkonnas ehitati, oli Palamuse, sai valmis esimese Tartu piiskopi ajal.
13. ja 14.saj vahetusel oli Tormas oma kogudus, kihelkond, kirik ja preester.
J.Hiiemets arvab, et 1319.a. oli olemas Capzewere rp. Capstvere kivikirik (Torma nimetus tekkis alles 17. saj.).

Torma kihelkond katoliku usu ajal. 1558.a. vallutasid vene väed ( Ivan IV) ordulossid (Põltsamaa, Laiuse, Rakvere jt.). Peagi langes Tartu. Maa jagati Rootsi, Poola ,Vene ja Taani vahel. Pärast Ivan IV surma (l584) langes Torma kihelkond poolakate alla. 16. saj. keskel oli usupuhastus arvatavasti igal pool läbi viidud. Poolakad püüdsid taastada katoliku kirikut. Luterlasi kiusati taga.
Rootsi aeg. Gustav Adolf vallutas 1616.a. Riia, väepealik Jakob de la Gardie 1625.a. Tartu ja selle ümbruskonna( ka Torma kihelkond sattus rootsi võimu alla). Keskseks kohaks rootsi võimu ajal oli Laiuse loss, mille piirkonda kuulusid ka
Torma kihelkonna mõisad. Torma kihelkond ja kirik on pühendatud Neitsi Maarjale. Kirik oli kiviehitis, kuid 1634.a. on ehitatud puust kirik (valmis 1671.a.). Kivikirik oli siis hävinud. 1668.a. ehitati juba uut puukirikut sõjas (tsaar Aleksei ja Karl Gustavi vahel) hävinud asemele. 1719.a, remonditi puukirikut. 1680.a. alustati uue pastoraadi ehitamist.
Torma koguduse rootsiaegsed õpetajad (Eesti kirikud 1939 ja J. Hiiemets)
Andres Magni Rudelius (1664.a.), teistel andmetel 1649-1675.
Johann Heinrich Geist (1677-1695).

Johann Justin Schmalenberg kuni 1704.a.

Algab Põhjasõda (1700). Torma kirik ei kannatanud sõjas. 1710.a. pärast kogu maa venelaste kätte langemist, seatakse Tormas koguduse õpetajaks Johann Adam Weigel 1710-1719

1702.a. põletatakse Laiuse loss ja kirik.

1721.a. lõpeb Uusikaupunki rahulepinguga Põhjasõda, algab vene aeg.
Koguduse õpetajaks  Magnus de Moulin 1720- 1734. Asutati kool köstri elukoha kõrvale. 1730.a-tel asus palju venelasi Peipsi-äärsetesse küladesse, kes polnud pärisorjad, vaid teenisid leiba ehitusmeistritena, müüritöölistena. 

Koguduse õpetajaks Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (Tormas 1746- 1774), kes oli rahvahariduse edendaja kohapeal. Avaldas põhjaliku uurimuse pärisorjuse kohta (trükis 1764.a). Tegutses ka arsti ja aednikuna. Propageeris rõugete panemist, rajas
eeskujuliku aia ja puukooli (esimene eestikeelne aiatööõpik).

l755.a. sai valmis uus koolimaja. 1760.a. kavandati ehitada uus puukirik. Kubermangu valitsus käskis ehitada aga kivikiriku, milleks raha nappis. Vaidlused lõpetas keisrinna Katariina läbisõit Tormast. Nina jaamas viis pastor Eisen keisrinnale külakosti (roose, kirsse, õunu). Kubernerile anti korraldus ehitada Tormasse kivikirik. Ehitust alustati 1765.a. Kirik valmis lõplikult 1767.a. Ehitusmeister oli Peter Appel Baireuthist, abiks 12 alalist töömeest. --Kirik ehitati enne kiriku sisse ja ümber matmise keeldu. Seetõttu ehitati kirik esimese katolikuaegse kivikiriku asemele, milles olid arvatavasti ka võlvitud hauakambrid. Kirikuhoone on laevakujuline (keskelt laiem kui otstest).  Kirikuaias on kaks tamme, mille Eisen olevat istutanud oma kahe poja auks. Rohuaias allikatoitel kalatiik.
l773.a. keelati keisrinna Katariina II poolt kirikutes ja linnade sees surnute rnatmine. Sellesse ajajärku võib liigitada ka praeguse surnuaia vanima osa rajamise kirikust ca 0.5 km kaugusele edelasse.

Koguduse õpetajaks Franz Gotthilf.Friedrich Aswerus 1775-1818.

Sündis 13.09.1747 Weimaris. Õppis Jena ülikoolis. Liivimaale tuli 1774, 8.oktoobrist 1875.a. Torma koguduse õpetaja. Tartu praostkanna praost 1803-1814. Suri 15.07.1818 ja maeti Torma kalmistule. Torma koolielu edendaja, jätkas tööd, mida Eisen alustanud oli.
1790.a. eestikeelse katekismuse seletus (ilmub 1807.a. juba 3-ndas trükis).
1800.a. paiku valmib uus pastoraat (kiviehitis).

Torma kihelkonnakool asutati 20.12.1820. Koolmeistriks köster J.F.Dankmann (25.07.1797-10.02.1846)- maetud Torma kalmistule.

Sellesse ajajärku langeb ka perekonnanimede saamine. 1830. aastateks olid enamasti igal pool perekonnanimed olemas.

Koguduse õpetajaks Johann Eduard Assmuth (1819-1852).

Sündis 5.06.1792.a. Kosel kirikuõpetaja peres. Õppis Tallinna Toomkoolis ja Tartu ülikoolis. Jätkas õpinguid Jenas. 1819.a. abiellus Järva-Madise õpetaja Hoerschelmanni tütre Augustega (5 last). 1839.a. abikaasa Auguste suri ja Assmuth abiellus naiseõe Paulinega (6 last). Assmuth oli aastaid sõprusvahekorras ja kirjavahetuses kuulsa loodusteadlase Karl Ernst von Baeriga (Kaavere järgi).

Mõisnik Ferdinand v. Liphardt kingib 1845 a. Torma kirikule maad surnuaia laiendamiseks. Uus surnuaed õnnistati 30.09.1845.a. Samal aastal ehitati laiendatud surnuaiale uut müüri ümber. 1852.a. lahkub Assmuth tervise tõttu ametist, ostab Tartusse maja,
jääb praostiks edasi.  Sureb 23.07.1853.  61.a. vanuses ja on maetud Torma kalmistule.

Koguduse õpetajaks Carl Selmar Landesen 1853- 1895

Veneusku ülemineku aeg, veneusuliste matusepaik Torma kalmistul.

1867 ja1868.a. võeti Torma kiriku juures ette põhjalik ümberehitus (altaripoolse osa juurdeehitus, uued aknad). Ehitusmeistriks Mühlhausen. 1867.a. valmib altaripilt, kunstnik Schilzov.

1846.a. asub köster-kooliõpetaja Dankmanni asemele Adam Jakobson (neljahäälne koorilaul kirikusse, Torma pasunakoori asutaja). Suri 1857, on maetud Torma kalmistule. Haual mälestussammas ja vaskplaat pealkirjaga: siin hingab Torma Köster
Adam Jakobson, sund.1.juuli11817, surn. 6.dets.1857, Torma mängukoori asutajale pühendatud tänulikust mängukoorist 1886.a.

Lühikest aega oli Tormas koolmeister ja köster A. Jakobsoni poeg Carl Robert Jakobson, meie rahvusliku ärkamisaja suurkujusid. Satub kiiresti vastuollu kohalike mõisnike ja pastor Landeseniga ja lahkub. Tema järel köstriks Johann Friedrich Masing, kes jäi ametisse 40 aastaks.

Uus kihelkonnakooli hoone valmib 1878.a. mil uueks kihelkonnakooli õpetajaks saab Adalbert Reljan. 1879.a. põleb koolimaja maha.

1893. a. lahkub Reljan ja uueks köstriks saab Gustav Kommusaar.
1906.a. ehitati uus puumaja, kuhu ka tütarlapsi vastu võeti.
1884/85 muudeti kihelkonnakoolis õpetus venekeelseks.

1890-datel toimub ka suurem valdade ümberkorraldamine ja liitmine.

1889.a. ehitati surnuaiale kabel, ehitusmeistriks Jüri Peepson Laiuselt, altaripildi maalis Landeseni tütar.

Koguduse õpetajaks Michael Luiga 1896-1902

1897.a. muretseb kogudus kirikusse uue oreli (Walckerilt Luddwigsburgist) Saksamaalt. Koguduse õpetajaks
Andreas Laas 1903-1919. 27.10.1863-16.04.1919 maetud Torma kalmistule.
Koguduse õpetajaks Aleksander Kuusik 1919-1946. (10.01.1893-1.04.1946) maetud Torma.

1926.a. valati Tartus NS Teguri töökojas uus kabeli kell kirjaga "Elavaid kutsun, surnuid leinan".

Pärast II Maailmasõda on Torma koguduse õpetajateks olnud:

E. Hark 1946-1954· (hilisem EELK piiskop) (maetud Tormasse)
E. Tamm 1954-1957

E. Rahula 1957-1960

A. Tammik 1960-1964

J. Muru 1964-1983 (maetud Tormasse)

Tormas on vahetunud mitmeid õpetajaid ja diakoneid:
H. Hallaste

P.Karma

Ü.Nõlv diakon

U. Oras

R. Alasoo diakon

J. Nuga

Praegu (2012) Torma koguduse õpetajaks Mehis Pupart. 

Torma kalmistule on maetud ka nimeka estofiili Georg Julius Schultz- Bertrami (1808-1875) ema Caroline Schultz (kes oli Torma pastori Fr. Asveruse tütar) (19.02.1789-4.08.1875). Peterburis arstina töötades oli ametis  eestikeelse kirjanduse tsensorina. Tema suurteoks Eesti kultuuriloos  võib pidada üleskutset „Kalevipoja” eepose loomiseks.

Mälestuskivi Tormas Rahuoru pargis.